Brasiilia terjerid

Üldmulje

Keskmise suurusega. Graatsiline ja tasakaalukas tugeva, kuid mitte liiga raske kehaehitusega koer. Ruudukujulisel raamil on kumerad jooned.

Välimus

Suurus: Isased 35–40 cm, emased 33–38 cm

Karvkate: sile ja lühike.

Värvus: valdav põhivärv on valge mustade, siniste, pruunide või isabella laikudega. Alati peaksid esinema järgmised tüüpilised ja tõulaadsed värvimärgised: punakaspruunid märgid silmade kohal, koonu mõlemal küljel ning kõrvade servadel ja siseküljel. Neid punakaspruune märke võib leida ka mujal kehal valgete ja värviliste alade vahel. Pea ja kõrvad peaksid alati olema musta, sinise, pruuni või isabella värvi; Peas võib olla valge laik ja võimalikult sümmeetrilised valged märgid, eelistatavalt otsmikul ja koonu külgedel.

Pea: Ülevalt vaadatuna kolmnurkne, kolju tagaosast lai ja silmadest nina suunas selgelt kitsenev. Kõrvad on üksteisest kaugel. Küljelt vaadatuna tõuseb koonu ülajoon veidi ninaotsast otsmiku poole, selgemalt silmade vahele, kolju kõverdub veidi kuklaluu poole.

Silmad: asetsevad kuklaluu ja nina vahel, üksteisest laiali, silma välisnurkade vaheline kaugus on sama kui kaugus silma välisnurgast

Kõrvad: asetsevad kolju külgedel silmadega ühel joonel ja üksteisest kaugel, rõhutades kolju laiust. Kõrvad on kolmnurksed, teravatipulised ja poolpüstised, kõrva ots on volditud silma välisnurga poole.

Saba: Loomulikult kupeeritud või täispikk, ei ulatu kannast allapoole. Tugev ja madal. Täispikk saba on veidi ülespoole kantud, kuid ei kõverdu üle selja.

Iseloom

Elav, tähelepanelik, aktiivne ja entusiastlik; tuttavate suhtes sõbralik ja leebe, võõraste suhtes reserveeritud.

Ajalugu ja eesmärk

19. sajandil ja 20. sajandi alguses õppisid paljud noored brasiillased Euroopa ülikoolides, eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. Sageli abiellusid need noored välismaal ja kui nad perega kodutallu tagasi pöördusid, tõid nende naised kaasa väikesed terjeritüüpi koerad. Väikesed koerad kohanesid talueluga ja ristusid kohalike koertega. Nii kujunes välja uus koeratüüp, kelle välimus kinnistus mõne põlvkonna jooksul. Linnastumise edenedes hakkasid suured kasvukeskused meelitama põllumehi koos perede ja töötajatega. Siis pidid need koerad kogema järjekordset keskkonnamuutust.

Brasiilias kasutati Brasiilia terjereid väikeulukite jahipidamiseks ning valve- ja seltsikoertena.